Viinamägi.com

“Tehke kõik nurisemata ja kaksipidi mõtlemata, et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed KESET tigedat ja pöörast sugupõlve, kelle SEAS teie paistate otsekui taevatähed MAAILMAS, hoides elu sõna…” Fil.2,15-16

Jumala Sõnas on välja toodud, et meie teenimistöö vili peaks olema, kui puhas ja veatu ohver Jumalale. Paulus mainib siin kirjas Filiplastele, et me oleme keset tigedat ja pöörast sugupõlve eesmärgiga. See eesmärk on hoides ELU SÕNA! See on evangeelium, milles on vägi päästeks kõigile, kes usuvad. Enne kui me saame olla valguseks tuleb meil tõesti hoida Jumala Sõnast kinni. Mitte ainult nõustudes sellega vaid uskudes ja TOIMIDES selle põhjal. Ja siis me saame tõeliselt olla selles plaanis, mis Jumalal on meie jaoks. Siis võime paista ja särada. Kuid millega? Kas koguduse hoonetega, liikmete arvuga või vaimuliku tarkusega.

Ei! Muudetud eludega!

Me ei ela nagu see pöörane ja tige sugupõlv vaid me oleme rajanud oma elud Kristuse ELU SÕNALE. Liiga palju on Kristuse ihus nurinat ja kahtlusi üksteisest. Seda erinevate konfessioonide, usuliikumiste, koguduste, teenistujate ja pastorite vahel. Aga seda teeb tige sugupõlv.

Me oleme Jumala lapsed ja Kristuse ELU SÕNA meie eludes ja kogudustes on relv, millega on võimalik ära võita kuri. Me eesmärk on jõuda kõike maailma. Oleme harjunud mõtlema, kui kaugele aga teinekord peaks me minema ehk, kui sügavale maailma. Jeesus oli isegi patuste peol, kujutad pilti.

Usun, et Jumal mõtleb globaalselt. Tihti olen palves tunnetanud, et meie kogudused ei ole ainult selle küla, alevi või linna jaoks antud, vaid me õlul on veel vaimses mõttes vastutus ka piirkonna eest, mis on me ümber. Piirkonna suurus sõltub antud koguduse kutsumisest ja armust. Isegi, kui meil ei ole füüsiliselt võimalus nendesse paikadesse kohale minna, siis Jumal tahab, et me alustaks palves nende paikade ja piirkonna “töötlemisega”. Oleme seda aastaid oma koguduses teinud ja oleme mõistnud, et kohalikul kogudusel on suurem roll ja mõjuulatus, kui seni oleme aru saanud.

Ma ütlen seda tõemeeli vennad, et te olete meie südames. Oleme juba neli aastat regulaarselt palvetanud, et EKKÜN laadne või sarnane töö peaks jätkuma, eesmärgiga muuta praegust ükskõikset ja tolerantset õhkkonda elavate koguduste ja jumalariigi töötegijate vahel. Kuigi me ei ole omavahel eriti läbi käinud on see töö minu südames väga kallis, mis te teete. Keegi ütles kunagi, kui sa kellegagi tihti palvetad või kui palvetad regulaarselt kellegi eest, siis seal saab olema üks vaimulik side. Usun, et see on mind ka ajendanud seda kirja kirjutama. Me vennad Kristuses ja kui kaastöölised Isandas peaks rohkem kokku hoidma ja ühise jõu ja nõuga andma oma panus, et võita inimesi Jumalale. “Ja pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele.” Hb.10,24

Viimasel ajal on mul südames olnud, et vajame erinevate koguduste ja töötegijate vahelist teenimistöö vormi nagu seda oli EKKÜN. Seda kirja ajendas mind kirjutama ilmutus, mille olen saanud Issandalt. On aeg, et tulla kokku palvesse ja osadusse. Jumal on seda jälle ja jälle minus esile toonud ja usun, et see plaan on Jumalast. Olen seda tükk aega ignoreerinud, kuid nüüd on aeg tegutseda. See on meie võimalus vennad tulla kokku meie ühiseks kasuks. See on meie Jumalarahva teha, mis saab me Eestist …? Eestist on tänaseks saanud üks kergekaaluline ja Jumalatu riik, mis vajab evangeeliumi väge. Jumal tahab, et oleksime Tema töös veel efektiivsemad. Kas oleme liiga vähe mõjutanud Eestit? Ei ütle seda hukkamõistuks, aga JAH oleme kül – liiga vähel! Täpset põhjust ei tea mee keegi aga üheks nõrkuseks on laialipillutatus. Vennad me peame midagi tegema, me peame kristliku vendlusena koopereeruma, koondama ühised jõud kogudustena ja selgelt välja tooma vastused probleemidele, mis on tänases Eestis. Kas sa tead mis toimub me maal? On sul tagasiside? Palju sa tead inimeste probleemidest, hädadest ja pattudest? Me peaks jõudma kaugemale või sügavamale KÕIKE MAAILMA kui senini.

EESMÄRK:

1. Mis on me eesmärk. Rumalus oleks konkureerida mõne koguduste liiduga või n. Kirikute Nõukoguga. Kindlasti ei saa see ühendama kõikide koguduste pastoreid Eestimaal, kõik lihtsalt ei tule. Asja idee oleks: tulevad need, kes tahavad ja see oleks üks moto! Visioon, ei ole, et saada VÄGA suureks vendluseks. Me eesmärgiks ei saa olla see, et kaasata kohe kõik pastorid, kelle leiame telefoniraamatust. Sellist asja on minevikus siin seal tehtud ja see on saanud saatuslikuks sellistele ühendustele. Nr.1 on see, et see on osadus või vendlus, mis baseerub sellel, et tuleme ÜHEL MEELEL kokku. Keegi ei pea sinna tulema vägisi ja sinna ei tohiks tulla need kellel on soov selle kaudu hoopis halvustada, maha kiskuda ja õõnestada taolist ühendust. Usume, et see vendlus – partnerlus jumalariigitööliste vahel saab kasvama. Seda siis juba tervelt ja sihikindlalt.

2. Et see saaks olema regulaarne kooskäimine. Aegajalt kokkusaamine on ka tore aga Nehemja raamatus, kus Iisrael seisis vastakuti suure tööga näeme üht printsiipi. (Ne.2;18) Nad tulid kokku. Samas peaks kooskäimiste arv olema optimaalne. Tuleks leida kõigile enam vähem liiga tiheda kooskäimise korral ei kannataks sisu ja mõte ning hammasrattal peab samas olema piisavalt hambaid, et funktsioneerida nõnda ka selle osaduse suhtes, me peame samas piisava sagedusega koos käima: 1 kord kuus või 2 kuu tagant.

3. Põhjused miks me vajame taolist pastorite osadust selle läbi saame anda võimaluse, et tunda üksteist ja olla mingi aeg koos osaduses ka nendega ,kellega me tavaliselt ei lävi. Et keegi ei oleks kuskil eemal, seal üksi. Kipub praktikas see olema, et need käivad nendega läbi ja teised ja jälle teistega. Ausalt öeldes on veider küll ,kui aeg ajalt saame tänavanurgal ainult kokku. Mis ühisest Jumala armeest siis me räägime, kui kahurvägi ei omaks tihedaid sidemeid lennuväega jne. Jumala kindralid peavad leidma aja ja võimaluse, et kokku tulla. Et me ei elaks passiivses armastuses: ma ei sega sind-sa ei sega mind, tee sina oma tööd-ma teen oma jne. Meie oleme suurtüki pataljon me ei vaja mingit sidepataljoni… Oo, kui palju me üksteist tegelikult vajame. Ahsoo, aega ei ole? On küll, kui väga tahad. Isiklikult olen 4 töökohal tööl, mul on 2 imikut kodus jpm. jooksmisi ja sehkendamisi ja arvan, et see oleks ok, et tulla kokku ja olla palves-sõnas-osaduses. Olles nii tähtsad kui oleme, omades nii vähest aega nagu omame, usun südame põhjas, et keegi meist ei ole kiirustamise ja hõivatuse ori. Arvan, et antud üleskutse on tähelepanu ja ohvrit/hinda väärt.

“Sellepärast võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus teid on vastu võtnud Jumala austuseks.” Rm.15,7

4. Olla ka üheks tõeliseks vaimulikuks osaduseks. Kus saaksime üksteisele anda nõu ja pakkuda tuge, võidelda palves üksteise eest, jagada kogemusi ja ilmutusi. Samas ka aidata üksteist praktilistes asjades üritused jne. või planeerida koos või ühiselt teha mõnda asja. Loomulikult peame meie jutlustajad ja pastorid kokku tulles läbi katsuma oma motiive ja meelsust. Et me alatasa rääkijad ja targutajad (heas mõttes) oskaks ka kuulata ja lasta teistel rääkida. Loomulikult ei ole selline osaduski kaitstud huntide eest ,kes on lambanahkades. Eriti siis, kui me uustulnukaid nii hästi ei tunne, ei tea nende südant ja meelsust. Arvan ,et mõnede vendade hundiriukad, aitasid eelmist EKKÜN-I laiali saata. Isegi lambad võivad hundinalju ja hundivempe tehes kurja teha. Mõtlen huntide all pigem meelsust, kui isikuid.

5. Ja üks eesmärk võiks olla, et see osadus võiks olla oma tegevusega aktiivne majakas ühiskonnaelus. Võimalusi selles valdkonnas on piiramatuid. See vendlus saaks teha pöördumisi, ettepanekuid, kiidusõnu (neid napib Eestis) jne. presidendile, valitsusele, omavalitsustele, koolidele, ajakirjandusele jne. See on valdkond, mis on oodanud, et me kristlastena tuleks välja oma kirikutest ja teeks häält. Ausalt öelda vennad see on kristlaste kiusatus “kloosterduda”. Aga Jeesus saatis meid kõike maailma. Tihti ei teata meist mitte midagi. Või kui teatakse siis kuulujuttude baasil jne. Algkogudus võitis inimeste usalduse.

“Muudest inimestest aga ei julgenud ükski liituda nende hulka, rahvas aga pidas neist suurt lugu. Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, nii mehi kui naisi suurel hulgal!” Apt.5,13-14

OHUD!

Miks EKKÜN laiali läks?

Olen erinevaid versioone kuulnud: Elas oma aja ära, oli vajalik element teatud perioodil jne. Muutus vaimulikuks jututoaks, puudus eesmärk ja koostöö vili. Oli selline nännipunnide ja hädaldajate kooskäimine, mitte tegijate ja edukate osadus.

On oht muutuda järjekordseks nn. Vaimulikuks jututoaks. Tihti on kurdetud ,et sellised osadused on muutunud kohtadeks, kus tullakse kokku üksteist ilmutuste ja õpetustega üle lööma. See on kõige sagedamini esinev viga teenistujatel, me peaks olema mõõdukad selles asjas. Kuigi oleme harjunud kogudustes õpetama ja jutlustama jne. siis pastorite ühendusse tulles peaks me tulema rohkem kuulama! Osaduse nurgakiviks on Kristus, siis lahutamatuks osaks peab olema Jumala Sõna. Kooskäimine võiks välja näha sarnaselt, et iga üks saaks oma tööd ja teenistust veidi tutvustada (uudsed asjad, tööd mis vajavad kõigi panust, üleskutsed jms). Seda aga mõõdukalt igale ühele 5-10 min. kõneaega selleks määratud ajal. Kindlasti võiks olla palve ja ülistus ning keegi võiks jagada Jumala Sõna! Pastorid ja kristlikud töötegijad vajavad, et ka neid teenitaks!

Oma tunnetust mööda arvan, et EKKÜN läks laiali mitmetel põhjustel. Ta muutus jututoaks, tuldi kokku ja targutati ja midagi erilist teha ei jõutudki. Kuna paljud meist ei omanud visiooni ja kooskäimise mõtet, siis valgus meie tegevus kuidagi laiali ja tõesti teinekord targutati ja esineti ning võisteldi aga milleks, kellele – kas Kristusele? Selle asemel, et rohkem paluda üksteise eest ja kinnitada ja julgustada üksteist. Siis olid seal “õhtu tähed”. Teatud vanemad ja kogenenumad pastorid (teenistujad) olid “õhtu tähed” ilma nende arvamusteta jäi kõik seisma ja kui nemad rääkima hakkasid siis kella ei olnud vaja vaadata. Mul ei ole autoriteetide vastu midagi aga sellises vormis kokku tulles peame aru saama, et oleme võrdsed. Jah oma koguduses ja ministris sa oled juht omal kohal aga vendade osaduses oled üks meie seast vaid. Jumal aidaku meid ,et me enam ei astuks nendesse ämbritesse. Selleks ma nii põhjalikult jagan seda visiooni, mis Jumal mulle andis. Meil peab olema kindel siht ja visioon.

Kindlasti ka paljud selle üleskutse saajad, ei pea enam täna vajalikuks sellelaadset kooskäimise (rõhutan osaduse) vormi. Aga pole hullu tuleme kokku need, keda see huvitab. Isiklikult naudin külastusi naaberkogudustesse, teenistujatele mõeldud konverentsidele jpm. aga igatsen EKKÜN-I laadset kooskäimise vormi taga. Isiklikult sain just EKKÜN-I kaudu tuttavaks nii mõnegi teenistujaga ja said loodud sidemed. Just viimasest on Eestis karjuvalt puudus. Mina teen seda tööd siin, sina seal, ok me ei häiri üksteist. Aga äkki oleks meil teineteisele nii mõndagi pakkuda või üksteiselt saada. Üks lugu räägib kahest mehest jõe peal. Nad suunduvad paadiga otse kohisevasse koske. Üks ütleb teisele .”Palume!” Teine vastab: “Sõuame samal ajal!”. See õpetlik lugu ütleb üht, et me võime teinekord asju Jumalale lihtsamaks teha. Kindlasti on Jumalal sinu jaoks inimesi, töötegijaid jt. kellega sa peaks kokku saama, seal on rida Jumalikke kontakte ja sildasi erinevate teenistujate, teenistuste, koguduste ja konfessioonide vahel. Aga kui me istume igaüks oma kirikutes ja kogudustes ning konfessioonides edasi, siis teeme ainult endile karu teene. Võibolla see ei ole sinu olukord, aga äkki elad siis linnas või kohas, kus sul lausa loomulikult kukub välja, et lävid erinevate kirikute ja koguduste teenistujatega. Aga , mis saab teistest, kel ei ole neid võimalusi, kas mõtled ka teiste vajadustele. Seal on kümneid väikekoguduste, maakoguduste, mittepopulaarsete koguduste pastorid, kes tunnevad, et on üksi – vajaks julgustust, ülesõhutust ja kinnitust. Hiljaaegu kuulsin ühes evangeelsest töötegijast, kes on langenud pattu. Jälgisin, kui õhinal see info levis. See rebis mu südame tükkideks, olin segaduses, katsusin läbi oma usku ja siiamaani ei jõua kohale, miks niimoodi? Jumal on öelnud manitsege, julgustage ja õhutage üksteist üles. Hiljaaegu kuulsin “x usuliste”vandenõust, et nad oma kogunemistel manavad ja neavad kõiki pastorite abielusid ja peresid Eestimaal ja nende kuratlik palve on et need lõhki läheksid. Jagasin seda kodus oma naisele ta hakkas selle peale nutma. Vennad need on ajad ,et tulla kokku ja julgustada üksteist. Tulla kokku, et saada ettevalmistatud ja pühitsetud selleks, et me oleks väärt seda lõikust üles korjama, mis on tulekul. Usun, et need teenistused, kogudused ja konfessioonid, kes jäävad oma “enne mina siis sina” armastuse juurde, saavad raasukesi sellest, mis on tulemas. Kas olete mõelnud ,et ärkamine äkki ongi see õli ,mis Aaroni habemes voolab, vahest see ongi võti meie jaoks.

Info puudus on lahingulises taktikas pool kaotust. Olen väsinud taolisest mentaliteedist, et meie käime siin koguduses ja teie käige seal, meie ei häiri teid – teie meid. Kahjuks on ka konfessioonid tänases Eestis kinnised äravalitud klubid. Ka koguduse karjased tihti kutsuvad jutlustama oma sõpru pigem oma semudena, kui Jumala sulastena. Me vajame mingit laadi läbimurret osaduse valdkonnas. Tahaks midagi algkoguduse laadset lihtsat ja siirast, osadust tões ja vaimus ERINEVATE koguduste ja konfessioonide pastorite ja töötegijatega. Ja tänu Jumalale olen siit ja sealt selline mõtlemisviisi näinud. Väga tore on EKBL, EKVKL, EEVL, EKNK jne. liidud ja osadused ja vendlused. Aga siiski on omal kohal vendlus ja osadus, kus ei ole konfessioonilisi piire. (Kindlasti peaks sellel osadusel ja vendlusel olema oma usutunnistus ja tõekspidamised. Näiteks, et usume Püha Vaimuga ristimisse jne.)

Esialgne kava:

Koht! Kooskäimise kohaks pakuks Kesk-Eestit. Kõigile enam vähem võrdne maa. Tallinn oleks mõnedele liiga pikk maa ja see oleks veidi vastupidine ja õige areng, et elu ei keerle ümber Tallinna! Äkki tuleks mõni kogudus meile vastu ja leiab ühe nurgakese me jaoks !
Kell ja kuupäev! Kooskäimise kuupäeva ja kellaaja paneks igal kokkusaamisel uuesti paika st. jooksev graafik või siis kindel graafik, et saaks juba pikalt ette arvestada! See peaks olema regulaarne kooskäimine, näiteks 1-2 kuuliste vahedega.
Söök! Kunagi ühte pastorite osadust meenutades tuleb meelde, et sai korralikult süüa. Ma arvan, siin on mõõdukust vaja. Sööme kodudes kõhud täis ja piirdume kohvi/tee ja küpsistega, kui neidki vaja on? Samas, kui meie osadus pikem on, siis miks mitte võimaluse korral süüa lõunat ühekoos.
Raha! Finants küljepealt seda ,et mingi ühiskassa peaks tegema. Kas siis omast taskust või iga kogudus paneb mingi kindla summa või … ? Seda on vaja mitmel põhjusel. Kindlasti oli EKKÜN-il väljaminekuid ja ka edaspidi saab neid olema nendest lähemalt kokkusaamisel.
Kes! Kes sinna tulevad! Esialgne visioon oleks, et koguduse pastorid ja kristlikud töötegijad. Ma arvan ,et alustaks meie endiste liikmetega. Saadaks neile kutsed ja vaataks, mis Issand laseb sündida.

Esimeseks kokkusaamise ajaks pakuks: veel kindlasti aastal 2003 suve lõpus.

“Ent teid kasvatagu Issand ja tehku teid rikkaks armastuse poolest üksteise vastu ja kõikide vastu, nagu meiegi oleme teie vastu, et kinnitada teie südamed laitmatuiks pühitsuses Jumala ja meie Isa ees meie Issanda Jeesuse tulekul kõigi ta pühadega.” 1.Ts.3,12-13

Jumala rahu ja rõõm saatku teid Tema plaanis!

Armastuses ja tões

Pastor Antti Loodus
Kristlik Elava Jumala Kogudus

Aprill 2003
Kuimetsas