Viinamägi.com

Rooma kiri 10 küsib, kuidas saavad inimesed appi hüüda, kui nad pole Jeesusest kuulnud, mis näitab, et meil on kohustus minna. 
“Kuidas nad nüüd saavad appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad võivad uskuda temasse, kellest nad ei ole kulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda ilma kuulutajata? Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei läkitata?”

Meil on vaja inimesi välja läkitavaid baase. Antiookia oli misjonibaas, kogudus kui lennuki emalaev, ujuv lennuväli. 
Emalaevas töötab 3000-5000 inimest. Kõigest paarsada neist võivad olla lendurid, mõned neist juhivad laeva, teised teevad toitu, kolmandad kannavad seda ette, neljandad pesevad nõusid, korraldavad elamiskohti, programmeerivad, täidavad ahju kütusega jne. Teinekord sõidab laevalt välja kõigest üks piloot,  kõik teised aga on temaga mõtteliselt kaasas!
Jumala plaan on läkitav kogudus. Koostöös on tohutu efekt. Kui keegi ostab pisikese paadi ja sõuab misjoniväljale kahe traktaadiga, pole sel sellist kaalu kui koostööl, mis võimaldab saata välja suuri reaktiivlennukeid F 16. 

Mida misjonibaasis vaja läheb?

Misjonibaasis on kõigepealt vaja inimesi, kes lähevad. Jeesus ütleb: paluge Lõikuse Isandat, et Ta läkitaks töötegijaid oma lõikuse sisse. Lester Sumrall rääkis rikkast ameeriklasest, kes nägi pärastsõjajärgses Koreas noort kristlasest neidu pidalitõbist aitamas. Ta küsis: “See on ju vastik! Mina ei teeks seda isegi miljoni dollari eest!” 
Tüdruk vastas: “Mina samuti mitte! Teen seda Jeesuse pärast!”
Ka misjonile minna ei saa iseenda pärast, sest misjonärlus pole odav meetod maailma nägemiseks, turismireis. Ka ei pruugi maailmajagu, kuhu Jumal sind saadab, olla selline, millisest unistasid! Me ei lähe Havaile, vaid sinna, kus on pime ja kus saab olema raske – Indiasse ja Lähis-Itta.
Tavalises armees arvestatakse vähemalt 9-20 inimest ühe sõduri lahingus hoidmise kohta. Sõdur vajab toitu, laskemoona, riideid, tekke, tankikütust, strateegiat, juhtimist. Sama suurt arvu inimesi on vaja ühe misjonäri välja saatmiseks. Mida nad peaksid tegema? 

Me peame palvetama

Markuse 11:17 ütleb Jeesus: kas pole mitte kirjas, et minu koda on palvekoda kõigi rahvaste jaoks. Kogudus peaks palvetama mitte ainult omaenese vajaduste pärast. Meie palved on Jumala õhujõud!
Afganistani pommitati seni, kuni vaenlase baasid olid õhku lastud, sest ei saa saata jalaväge enne vaenlase kahjutustamist. Ehk: “ei saa minna tugeva mehe kotta enne teda sidumata”. Antiookia koguduse palve aitab kohapeal olevaid misjonäre ja annab neile tugevust. Olen kuulnud nii paljude misjonäride tunnistusi, kuidas nad vajavad kodukoguduse palveid. Üks meie Kesk-Aasias töötav misjonär palus: “Kui teil suvel on puhkus, ärge, palun, puhake palvetest! Suvi on kõige hullem aeg, mil kogeme kõige vähem palvekatet.” Palve muudab nii palju. Palvest sõltub, kas murtakse läbi või mitte. Rooma 15:30 ütleb Paulus: “Mina manitsen teid, vennad, Meie Isanda Jeesuse Kristuse ja Vaimu armastuse läbi minuga ühes võidelda eestpalvetega minu eest Jumala poole.”
Ehk: kui te minu pärast palvetate, siis te võitlete koos minuga. Mina olen väljas, aga palve läbi olete teie minuga koos.
Palvetades jätame maha oma loomulikud piirangud. Jumal on Jehoova Shammah.
Palve purustab pimeduse köidikud, palve läbi saame võidelda koos jumalasulastega misjonipõllul ja näha võitu nende rahvaste seas.
Mul on meeles palvekoosolek, millel üks naine ütles: läheme nüüd reisima. Palve läbi võib minna Kandahari ja vabastada vange, Teherani või Mekasse ja palvetada palverändurite pärast. Selle asemel, et kohata Allahi, kohtavad nad siis oma palverännakul Jeesust. 
Ühes araabia hotellis tegi üks naine eetpalvet moslemist hotellitöötaja pärast, sest Püha Vaim ajas teda öösel tema pärast üles. Ta palvetas tund või kaks. Hommikul oli see mees vapustatud. Ta ütles: “Ma nägin hommikul und! Mul on 2-aastane poeg, kes on rohkem haiglas kui haiglast väljas, aga täna hommikul nägin Jeesust enda poole tulemas. Ta  tuli, nagu oleks tal olnud tiivad ja Ta tegi minu poja terveks!”
Malakia ütleb: õiguse päike tõuseb tervenemise tiibadel. Poiss sai terveks ja tema isa päästetud. Me palusime nende pärast, nad langesid Jumala väes. Üks moslem ütles: paluge, aga ma ei taha kukkuda! Nad said päästetud! Miks? Palve pärast!

Me peame andma raha

Ent võitlemiseks on vaja ka raha, raha ja veelkord raha. Augud tulevad vaiba sisse, kingad kuluvad, lennukipilet maksab, raha on vaja maksta piiblitrükkimise, hoonete ehitamise, internetis käimise eest. Yonggi Cho`l oli Dubais avalik koosolek (koosolekuid tohib pidada seal ainult kirikutes, mitte avalikult, reklaam on keelatud).
Ent Cho`l on kodulehekülg, mille lugemise tõttu  – kogutud ühegi plakatita, telereklaamita – saabus tema koosolekule viis tuhat inimest!
Vajame palju raha. Luuka 8 ütleb, et Jeesuse jutlustamist finantseeris terve team inimesi, kes olid saanud terveks ja vabaks, üks neist riigi rahandusministri naine.  Tema maksis kinni Jeesuse ja tema kaheteistkümne jüngri kampaania! Jeesusel oli finantstoetus, Paulusel samuti. Rooma 15:23 on kirjas, et “…siis ma Hispaaniasse minnes tulen teie juurde, sest ma loodan teie kaudu matkates näha teid, ja teie saate jõuda sinna, enne kui ma teie keskel ennast pisut olen rõõmustanud!”
Ta ütleb, et võtame suure ohvrianni, sest ta ei jõua kohale, kui keegi teda ei aita. Ehkki vaimne, vajas ka Paulus töö tegemiseks raha.
Filipi kirjas näeme rõõmsat Paulust, kes räägib, et oskab elada nii pisku kui küllusega, “…ja siiski te tegite hästi, et toetasite mind minu viletsuses; ükski kogudus ei olnud minuga osaduses andmise ja saamise arvepidamises, kui ainult teie; ….mitte et ma andi püüan, vaid ma otsin vilja, mis kasuks oleks teie arvele; ….aga küll minu Jumal täidab kõik teie vajadused auga Kristuses Jeesuses.”
Paulus sai filiplaste käest regulaarset rahalist toetust. Üks Jumalamees ütles: kui sa lubad Jumalal panna oma käe sinu taskusse, lubab tema panna sinul oma käe Tema taskusse. Tema rahatasku on parem kui sinu ja minu oma.
Paganad jooksevad asjade järgi, aga sinu järgi jooksevad asjad, kui sina jooksed Jumala järgi.
Tunnen norrakast misjonäri, kes oli 2-3 kuud Nepaalis vanglas Tarakani-nimelises võõrastemajas  Koju tulles ei öelnud ta: lõpp misjonitööle, tema südames põles tuli: “Ma ei saa norrakatest aru, nad peavad küsima Jumalalt, kas panna tuhat dollarit misjonireisi alla, aga nad ei palveta silpigi, kui ostavad kahe ja poole tuhande dollari eest uue maki ja muusikakeskuse!” Kui paned oma raha Jumala projektide alla, Tema õnnistab sind.
Olin Moskvas John Avanzini koosolekul. Mul polnud raha, kuid ütlesin Jumalale: “Annan Sulle pintsaku ja usus tuhat dollarit.” Päev pärast seda, kui andsin 1000 dollarit, sain 8000 dollarit, kaks ülikonda, kaks pintsakut ja veidi hiljem veel ühe pintsaku. 

Me peame aitama praktiliselt

2. Timoteuse 4: 11 kirjutab Paulus: “Luukas üksi on minu juures, võta Markus ja too ta enesega, sest mul on teda väga vaja abilise ametisse. Tühhikose ma läkitasin Efesosse. Kuub, mille ma jätsin Troasse Karpose juurde, too tulles kaasa ja raamatud, eriti pärgamendid.”
Ta palub praktilist abi. Misjonär vajab asju. Siberis võtsime esimese nelja kuu jooksul kaalust alla ja saime õppetunni. Edaspidi võtsime Venemaale kaasa terve aastavarustuse: mähkmed, lastetoidud, konservid, deodorandid, shampoonid. Siberis ei olnud midagi!
Paari kuu pärast shokolaadivabas kohas võid tahta näiteks tahvlit shokolaadi ning oled väga õnnelik, kui see sulle saadetakse. Misjonibaas peab misjonäre praktiliselt aitama. 

Me peame pidama sidet

Filiplastele 2:19 on kirjas: “Ma loodan Isandas Jeesuses Timoteuse varsti läkitada teie juurde, et minul oleks hea meel teada saada, kuidas teie käsi käib!”
Sidepidamine – strateegiate ja uudiste vahetamine – peab samuti olema misjonibaasi ülesanne. Paulus vajas seda. Misjonäril võiks olla arvuti, telefon, satelliittelefon. 
Kesk-Aasias misjonäridel on kohustuslik sateliittelefon kontakti saamiseks juhuks, kui maal peaks puhkema kodusõda. On olnud misjonäre, kes pidid sõja ajal põgenema Tadzhikist, sest seal lasti korterisse läbi seina kuule ja kõik juhtmed lõigati läbi. Ostsime neile satelliittelefoni, et saaksime nad ära kutsuda!

Me peame looma koduse peatuspaiga

Misjonärid vajavad peatuspaika. Apostlite tegude 14. peatükis tulevad Paulus ja Barnabas  tagasi Antiookiasse.
“Ja kui nad selles linnas olid kuulutanud evangeeliumi ja saanud mõned jüngreiks, läksid nad tagasi Lüstrasse, Ikoonioni ja Antiookiasse.” 
Järelikult vajas Paulus kohta, kuhu tulla. Kui läkitame välja misjonärid, peab neil viie-kuue väljasoleku aasta järel olema paik, kuhu maabuda. Võib-olla pole tal kodu kodus ehk kohta, kus elada ja autot, millega sõita? Kogudus peaks nende eest hoolt kandma, et neil oleks enne uut väljasõiduperioodi võimalus välja puhata. 
Mõned misjonärid väsivad väljas, kuid koju tulles ei toimi asjad nende jaoks. Nii väsivad nad ka kodus ja lähevad välja enne, kui on värskeks saanud. Siis ei saa ta aga olla nii efektiivne kui peaks. Peame nägema misjonäride vajadusi. Võib-olla pole nende palk suur, võib-olla vajavad nad riideid, elementaarset abi, lapsed kasvavad? 
Hämmastav on, et väikeste asjade tegemine misjoniväljalt saabuja jaoks võib tähendada nii palju. 
Me peame treenima ja läkitama välja oma kõige paremad inimesed
Ap.16:1 tuleb Paulus Derbesse ja Lüstrasse. “Ja vaata, seal oli üks jünger, Timoteus nimi, uskliku juudi naise poeg, aga ise oli kreeklane, teda Paulus tahtis saatjaks teele.” See oli värbamine. Misjonibaas värbas inimesi misjonipõllule. Kogudus peaks mõtlema nii, et neil on inimesi, keda üles kasvatada, treenida ja välja läkitada. Välja tuleb saata häid inimesi, kelle lahkumine on valus.
Pastor Ulf ütleb alati, et misjonipõllule tuleb saata parimad inimesed. Miks? Sest nemad toodavad omasuguseid. Laiskurid ja korratud tekitavad väljas samasuguseid, kui nad üldse midagi tekitavad. 
Moskva noorde kogudusse tuli Jumalasulane ja prohveteeris mõnele võtmeinimesele: te lähete misjonipõllule, ja pastor pahandas: “Sina, mees, ei puutu mu inimesi! Ma vajan neid!” Aga Jumal ütles: “Vabasta nad, ma aitan teid!” Ja nad läksid! Juhtus aga, et neist tuli hea lõikus – 2-3 uut sama head töötegijat. 
Ära karda saata häid inimesi minema, siis saad häid sõnumeid misjoniväljalt.
2.Tim.2:2 räägitakse värvatute treenimisest: “Ja mis sa minult oled kuulnud paljude tunnistajate abil, seda anna ustavate inimeste kätte, kes on osavad õpetama ka teisi.”
Õpeta inimesi teisi õpetama ehk: tee õpilasi, kes teevad õpilasi! Kui teeme häid õpilasi, teevad nemad ka õpilasi!
Siis näeme suurt lõikust. 

Me peame olema armee

Nii mõnigi palvetab: Jumal, siin ma olen, saada naaber! Aga Jumal vastab neile palvetele ka, pannes täpselt samamoodi palvetama sinu naabri. Meil peab olema neid, kes on valmis minema ja neid, kes läkitavad teisi, ja me ise peame olema valmis minema.

Sageli mõeldakse: misjonile ma minna ei taha, aga ma siis õnnistan misjonäre, saadan väikese kingituse, küll Jumal kannab hoolt nende eest! 
Jah, Jumal kannab hoolt, kuid nii ei võideta suuri sõdu. Me oleme armee.
Jumala nimi on Vägede Isand. Tema armee marsib üle kogu maakera ja võtab selle Jeesusele. 

Christian Åkerhielm
Livets Ord`i misjonidirektor