Viinamägi.com

Vabandus on katse vähendada süüd, end kaitsta või õigustada. Kuid ükski vabandus ei saa kahandada sisetunnet, et olete olnud sõnakuulmatud Jumala Sõnale. Mk 16:15 käsib Jeesus meid “minna kõike maailma ja kuulutada evangeeliumi kogu loodule”.

Kui kogete, et Püha Vaim tõukab teid oma usku jagama, siis missuguseid vabandusi te kasutate, et sest mööda minna ja eirata seda Jeesuse Kristuse poolt meile antud väga tähtsat  käsku?

Rääkides inimestele evangeliseerimisest, oleme kuulnud kõiki neid  vabandusi. Oleme neid ise minevikus kasutanud. Miks mõned inimesed kasutavad vabandusi ja teised otsustavad, et ükski vabandus ei hoia neid oma usku jagamast?

Vaatame iga üksikut neist populaarsetest põhjustest. Jõudes lõppu, te mõistate, et oma usu enesele hoidmiseks ei ole kaalukaid  vabandusi.

1. Mul ei ole piisavalt aega.
2. See ei ole praegu prioriteetne.
3. Ma ei taha neid eemale tõugata.
4. Ma kardan.
5. Ma tunnistan oma tegude ja eluviisiga.
6. Nad ei hooli, mida ma arvan.
7. Aga kui ma ei oska nende küsimustele vastata?
8. Enamus inimesi leiavad Jumala hilisemas eas.

1. Mul ei ole piisavalt aega.

Kõigil on vaba aega. Probleem on tegelikult prioriteetides, mitte ajas.
Kui teil tõepoolest ei ole vaba aega, te kunagi ei saa:

• “ Vaadata televiisorit …
• “ Lugeda raamatut (mitte just Piiblit)…
• “ Vaadata filmi…
• “ Minna välja sööma…
• “ Võtta puhkust…
• “ Mängida mänge …
• “ Sirvida internetti (nagu praegugi teed … )
• “ Kirjutada kirja…
• “ Helistada vanale sõbrale …

Kui teil on aega mõneks ülalmainitud või muuks vaba aja veetmise tegevuseks, siis teil on aega ka evangeliseerimiseks, te lihtsalt eelistate muid asju tõe jagamisele. Te saate seda teha, sest teil on aega.

Mul ei ole aega – ei ole vabandus.

2. See ei ole praegu prioriteetne.

Kui evangelism ei ole teie elus eelistatav, siis kas ta peaks olema?
Kristus juhatas oma järgijaid evangeliseerima, see on selge. Matteuse 28:18-20 on sagedamini tsiteeritud kirjakoht Piiblis, mis räägib evangeliseerimisest. Kristus räägib siin oma jüngritega vahetult enne taevasse minemist. Tema aeg maa peal ja tema aeg otseselt juhendada on läbi saanud. Mis sõnumit pidi tema otsuse kohaselt edasi räägitama?  “Minge ja tehke jüngreid kõikidest rahvastest, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse, õpetades neid pidama kõike, mida ma teid käskisin…” (NASB).

Olen nii tänulik, et ükski vabandus ei hoidnud tema jüngreid ülemises toas kinni. Nad läksid kuulekalt välja ja jagasid evangeeliumi tõde.
Matteuse 28 peatükk on sagedamini tsiteeritud kirjakoht, mis käsib meid kuulutada head sõnumit ja see pole ainuke. Teisedki kirjakohad ei jäta ruumi vabandustele:

“ Õpetussõnad 11:30 räägib  inimestes usalduse ja austuse äratamisest tarkuse kaudu. Mis saab kristlaste jaoks olla mõistlikum sellest, kui nad õpetavad kedagi valmistuma igavikuks?  

“ Taanieli 12:3 ütleb: “Siis paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti.”

“ Apostlite teod 1:8 annab teise Kristuse üteluse oma jüngritele:  “… te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.”

“ 2 Timoteuse 4:2 käsib meid: “Kuuluta sõna, astu esile, olgu aeg paras või ärgu olgu, noomi, manitse, julgusta igati pika meele ja õpetamisega.”

“ 1 Peetruse 3:15 ütleb: “…vaid pühitsege Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on. Tehke seda tasadusega ja aupaklikult…”

Meie missioon on selge. Jumal kordas seda mitu korda. Me peame:

• “ aitama teisi eristada tõde,
• “ jagama häid sõnumeid Kristuse ohvrist,
• “ kuulutama Sõna,
• “ olema valmis kostma,
• “ kirkalt särama ja juhtima teisi Kristuse juurde. 

Ma ei tea, kuidas on teiega, aga kui Jumal käsib mind mitu korda midagi teha, siis ma usun, et ta seda tahab! Usun, et ta tahab, et evangeeliumi jagamine oleks usklike jaoks prioriteetne. Tehke see palun prioriteediks oma elus. 

See ei ole prioriteetne – ei ole vabandus.

3. Ma ei taha neid eemale tõugata.

Te kardate, et panete kellegi mõneks minutiks ebamugavasse olukorda ja nad hakkavad seda pidama teie vastu.

Mis on tõenäolisem: kas nad hakkavad pidama vimma, kui te esitate neile mõned küsimused, või kui te lasete neil minna kogu igavikuks põrgusse?
Mõtelge, milline on põrgu:

• “ Matteuse 25:41, “Minge minust eemale … igavesse tulle …”
• “ Luuka 13:28, “…seal on ulgumine ja hammaste kiristamine…”
• “ Luuka 16:23-24, “…ma olen selles tules suures vaevas.”
• “ 2 Tessaloonika 1:9, “…igavene hukatus, eemal Issanda ligiolust …”

Mis on halvem, kas valmistada kellelegi mõneks minutiks ebamugavust (nad saavad lahkuda, mil iganes tahavad) või teada, et neil on igavesti ebamugav? Pidage meeles, et kohtupäeval ei vabanda neid head teod, pestes neid patust. Ainult usk Kristusesse võib neid päästa.
Võimalik, et te olete tegelikult tundlikud sotsiaalse surve suhtes, mis ütleb, et olete sallimatu ja et te ei peaks oma “vaateid kellelegi peale suruma”.
Nii imelik kui see ka pole, aga fakt, et keegi esitab taolisi punkte, näitab, et nad on valmis oma vaateid teile peale suruma. Nad tahavad, et kristlased oleksid sallivad ja vaiksed. Nemad võivad oma eesmärkide saavutamise nimel olla nii lärmakad ja nahhaalsed kui tahes. Nad suruvad meile peale sallimatu suhtumise. Mitte eriti valgustatud. Mitte eriti salliv.

Pidage meeles, et te ei räägi inimestele, et nad peavad aktsepteerima teie vaateid. Vaated ja tõekspidamised ei tähenda midagi. Tõde tähendab midagi. Te jagate evangeeliumi, Kristuse sõnumit, Jumala tõde. Sellel ei ole midagi pistmist arvamuste või tõekspidamistega. Kohtupäeval prantsatavad arvamused ja tõekspidamised peadpidi vastu Jumala Sõna tõde ja ei ole ühtki vabandust.

Kui jagate evangeeliumi armastuses, te ei haava kedagi. Kui tuntakse end ebamugavalt, siis ilmselt seda nende südametunnistuse (ingl. k. conscience) tõttu (con tähendab “kaas-”, science tähendab “teadmine”), mis nende peades kisendab, paljastades ebamugavat tõde nende langenud olukorra kohta.

Evangeeliumi jagamine on lihtsustatult kui ravimite sissevõtmine või korrigeeriva operatsiooni tegemine.  See võib olla ebamugav ja sellega kaasneb teatud risk, ent kasu kaalub ohud üles.

Ma ei taha kedagi eemale tõugata – ei ole vabandus.

4. Ma kardan.

Hirm on emotsioon. See on tunne. Tegelikult on see pärit teie omast meelest.
Loomulikult on juhuseid, kui  hirm võib olla teie pääste teenistuses.  Kui jalutate metsas ja kuulete looma urinat, te keskendute oma hirmule ja hirm toodab kõrgendatud energiat võitluseks ja põgenemiseks. Aga meie evangelism ei sisalda ei võitlust ega põgenemist. See hõlmab seismist tõe peal armastuses. Hirmul ei ole siin kohta, aga see võib  tungida teie mõistusesse.
See võib aidata teada, et te pole üksi ja et te saate hirmust võitu. Tegelikult te olete juba kindlasti võitnud. 
Kas te teadsite, et suur evangelist Paulus oli hirmul?
1 Ko 2: 1-45 räägib, kuidas Paulus oli hirmul. Ta kartis nii, et värises lausa. Ta ei olnud osav ilukõneleja, tal oli vaid tõde. Kuidas ta sai oma hirmust võitu? Pühendumisega, palvega. Otsustades, et ükski vabandus pole piisavalt tugev teda tagasi hoidma. Tõe kindlusega. Paulus ütleb meile, et selline hirmlik tunnistamine demonstreerib Jumala väge ja Vaimu.
Kuidas võita hirmu? Üks viis on meenutada, kuidas te olete seda varem teinud – kui te olete kunagi enne otsustanud, et ükski vabandus, k. a. hirm ei takista teid tegutsemast.
Kas te olete kunagi olnud närvis või hirmul enne hambaarsti juurde minekut, sõites ameerika mägedel, tehes autojuhi eksamit või minnes kohtamisele? Kuidas te võitsite hirmu? Kuidas te end veeniste, et tegevus oli seda väärt?  Samamoodi te saate võita tunnistamise hirmu.  Veel enamgi, te saate toetuda Püha Vaimu abile.
5 Mo  31:6 ütleb: “Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge tundke hirmu nende ees, sest Issand, su Jumal käib ise koos sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha.”
Te vajate vaid usku.
George Mueller ütles: “Ärevuse algus on usu lõpp ja tõelise usu algus on ärevuse lõpp.”
Piibel ütleb Apostlite teod 4:13: “Nähes Peetruse ja Johannese kartmatust ja teada saades, et nad on õppimata ja lihtsad mehed, panid nad seda imeks. Nad tundsid ära, et need mehed olid olnud koos Jeesusega.”
Lootke Kristuse peale. Rääkige otsest tõde. Te saate oma hirmust võitu ja inimesed hämmastuvad.

Ma kardan – ei ole vabandus.

5. Ma tunnistan oma tegude ja eluviisiga.

Kas te üritate teha Kristuse  või enda jüngreid? Piibel ei ütle, et me peame juhatama teisi elama nii, nagu meie elame, vaid et nad annaksid oma elu üle Kristusele. Matteuse 28:19-20 ütleb meile konkreetselt: “Minge… tehke… ristige… õpetage…” Iga sõna on verb, tegusõna.
Te peaksite muidugi elama elu, mis demonstreerib teie usku. Teie elu peaks austama Jumalat, aga ärge lubage oma kuulekusel siinkohal lakata.
Kristus ei oodanud, kuni inimesed temani jõudsid, et küsida midagi sarnast: “Juku, sa oled teistmoodi kui teised. Miks?” Ta laskus vestlusse inimestega enda ümber (Jh 4:7-26). Paulus ei istunud kodus ega oodanud, et inimesed koputavad tema uksele, ükski vabandus ei hoidnud teda inimestega sünagoogides ja turuplatsil dialoogi pidamast  (Ap 17). Muud evangeeliumide kirjeldused räägivad ukselt uksele käimisest ja kirjutatud sõna kasutamisest evangeliseerimisel (tänapäeval kasutavad paljud evangeliseerimisel traktaate, Jh 20:31 jt lõigud).
Isegi kui jääte veendumuse juurde, et te elate Kristusele ja jagate ainult siis, kui keegi lõpuks midagi küsib, siis mida te vastate? Peate olema “valmis” andma vastust. Kuniks olete valmis, miks mitte minna ja rääkida?

Ma tunnistan oma tegude ja eluviisiga – ei ole vabandus.

6. Nad ei hooli, mida ma arvan.

Ma ühinesin Netflix.com-iga peale seda, kui sõber ütles mulle, kui suur on tema arvates see teenistus. 
Kui palju iPod’e on müüdud peale seda, kui sõbrad selle üle kiitlesid? Mitu paari kingi on lapsed müünud, uhkeldades nendega pargis või kaubakeskuses? Kui mitu Harry Potteri koopiat sai müüdud  tänu sellele, mida sõbrad sellest oma sõpradele rääkisid? Kui palju mobiiltelefone on müüdud, sest “igaüks kasutab neid”?
Maailmas nimetatakse seda “suminaks” või “suusõnaliseks reklaamiks”.
Kui te räägite millestki kirglikult, jäävad inimesed kuulama. Kui te räägite kirglikult Kristusest, jäävad inimesed kuulama. Ro 10:14 ütleb: “Kuidas nad siis saaksid appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Aga kuidas nad saaksid uskuda Temasse, kellest nad ei ole kuulnud?”
Mäletan, kui ma tunnistasin puhkusel olles ühele Jimmy- nimelisele noorele mehele.  Ta vastas mu küsimustele pigem kerglaselt ja sarkastiliselt, kuni mõistis mu tõsidust, kuni mõistis mu kirglikkust. Kuni ta mõistis, et ma räägin reaalsest taevast ja põrgust ning et ükski vabandus ei päästa teda kohtupäeval. Ta oli peale seda väga keskendunud.
Te ei pruugi mõista mõju, mida omate. Te ei pruugi näha Kristuse mõju selle inimese elus, kui olete oma teed läinud. Sellega on OK. Teie ülesanne on olla kuulekas, mitte tunnistada kõike, mida Kristus teeb.
Austraalias elab mees, kes jagas aastaid traktaate, küsides inimestelt: “Kui sa täna sured, kas oled 100% kindel, et lähed taevasse?” Aastaid hiljem ta avastas, et paljud inimesed tulid Kristuse juurde, kui olid saanud temalt traktaadi.
Kui usute Piiblit, siis usute ka põrgut. Kui usute põrgut, ei saa ükski vabandus teid peatada jagamast teistele evangeeliumi. Kas soovite, et nad hoolivad praegu, kui nad lõpetavad põrgus või kui nad kohtavad teid taas taevas?

Nad ei hooli, mida ma arvan – ei ole vabandus.

7. Aga kui ma ei oska nende küsimustele vastata?

Kui palju oli teil enne Kristuse vastuvõtmist küsimusi? Kui palju vastuseid oli vaja, et Püha Vaim saaks teie südames tööd teha?
Kui te esitasitegi küsimusi, siis milline neist oli tähtsaim?  Sest teil pidid olema vastused kõikidele nendele küsimustele. Nõnda te olete ilmselt rohkem valmis, kui arvate.
Lisaks, te tunnete Kristust ja kadunud inimene mitte. Kes siis teab Kristusest rohkem? Teie või kadunud inimene?
Lisaks on lihtne tõde see, et iga kord, kui te inimestele tunnistate, te õpite rohkem oma usu kohta. Kui esitatakse küsimusi, te võtate need teadmiseks ja saate vastuseid. Tegelikult on see täiuslik viis järgmise evangeeliumiteemalise vestluse alustamiseks  “Hei, Bob, kas mäletad, mida sa küsisid? Noh, ma leidsin vastuse…” Kui te arutlete nendega oma usu üle, võivad teie enda peas küsimused kerkida. Minge koju ja leidke vastused.
Piibel on teie esmane infoallikas.  Kui te muretsete, et ei oska vastata Piibli teemalistele küsimustele, peaksite endalt küsima, kas te veedate piisavalt aega Sõnas. Kiri käsib teid usklikuna elada Jumala Sõna kohaselt, kirjutada Tema Sõna oma südamesse. Siingi pole ühtegi vabandust, lugege vaid iga päev Piiblit.
Kui kohtate kedagi, kes teeb tormakaid avaldusi, siis küsige: “Kust te olete oma info saanud?” või “Kuidas te teate, et see tõsi on?” Siirduge seejärel tagasi tõe ja evangeeliumi juurde.
Lõppeks, saavad usinad kristlased kasutada  fantastilisi soovituslikke materjale.  Seisatuge oma koguduse raamatukogus või küsige oma koguduse evangelistilt raamatute nimekirja ja interneti lehekülgi.
Kes tahavad teha sporti, lähevad lihtsalt välja ja teevad. Nad praktiseerivad. Praktika tähendab püüdmist, nõrkuste teadvustamist ja töötamist nende nõrkuste kallal.  Tunnistamisega on sama lugu. Te saate parandatud praktika käigus. Õnneks, kui te praktiseerite, saab Kristus austatud!

Aga kui ma ei oska vastata nende küsimustele – ei ole vabandus.

8. Enamus inimesi leiavad Jumala hilisemas eas.

Kurb, aga see on tavaline eksiarvamus.
Paljud usuvad, et kui inimesed vananevad, nad aduvad oma kadunud seisundit ja pöörduvad Jumala poole. Statistika räägib kainestavat ja täiesti erinevat juttu. 
“ Kui keegi pole 18. eluaastaks vastu võtnud Kristust, on tõenäosus 85%, et ta ei tee seda kunagi!
“ Kui keegi pole Kristust vastu võtnud 21. eluaastaks, on tõenäosus 90%, et ta ei tee seda kunagi!
Lisaks pidage meeles, et vanus ei garanteeri kõrget iga. Inimesed surevad iga päev. Kui palju? Siin on paar üllatavat arvu:

• “ Iga sekund sureb umbes kaks inimest, iga päev 150 000!
• “ 66% maailma rahvastikust peavad end mittekristlasteks.

Kui kõrvutate neid kahte arvu, mõistate, et ühes sekundis sureb umbes üks mittekristlane. Mis neist saab? Kui te usute Piiblit, siis te teate, mis juhtub – nad veedavad igaviku põrgus.

Vanadus ei ole vajalik eeldus surmaks. Jumal ei luba pikka elu. Tegelikult hoiatab Piibel, et meie surmaaeg on teadmata.

Piibel ütleb: “Tema aga ütles neile: “Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mida Isa on iseenese meelevallaga seadnud…” (Ap 1:7-8); “Ei ole inimene tuule valitseja, et ta tuult võiks peatada, ja kellelgi pole meelevalda surmapäeva üle,” (Koguja 8:8); ja “Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!” (Matteuse 24:44).
Iga päev on uudised tulvil lugudest, mis tõestavad nende kirjakohtade tõesust: Minnesota silla varing, Virginia Tech tapmised, 11. septembri rünnakud, mõrvad, loodusõnnetused ja epideemiad.
Paraku kõik inimesed ei leia Jumalat oma hilisemas elus. Paraku kõik inimesed ei ela pikka elu.   Põllud on valmis lõikuseks nüüd. Minge ja jagage evangeeliumi nüüd!

Enamus inimesi leiavad Jumala hilisemas eas – ei ole vabandus.

Viinamägi.com